Category Archives: Magistrtöö seminar I

Magistritöö sissejuhatus

Minu sissejuhatus on leitav siit:  Sissejuhatus Ulla Moks

Advertisements

Magistritöö seminari 2. kodutöö

Olen uurinud vahepeal teisi magistritöid, mis on kirjutatud Avastusraja teemadel ja otsinud niite, mida jätkata oma töös. Leidsin kaks tööd:

  • 2015 aastal kirjutatud töö, mille raames hinnati valmisolekut „Avastusrada“ kasutuselevõtuks loodushariduskeskustes ning loodi üks näidisrada Sagadi mõisa juurde.
  • Hetkel kirjutatakse magistritööd  uurimaks Avastusraja kui vahendi mõju õppeprotsessile proovides seda mõningate Tallinna koolide 6. klasside õpilaste peal ning võrreldes õppetulemusi tavaklassis õppinutega.

Katmata on uuring õpetajate seas. Minu töö sobiks jätkuks õpilastega tehtavatele uuringutele. Kuna tööd valmivad paralleelselt, siis kahjuks ei saa oma töös viidata õpilastega tehtud uurimustulemustele.

Püstitasin oma magistritöö probleemi järgmiselt:

Viimastel aastatel räägitakse palju muutunud õpikäsitusest. Saadaval on suur hulk vahendeid, mis toetavad muutunud õpikäsituse sissetoomist õppeprotsessi, kuid õpetajal on keeruline leida nende hulgast sobiv.

Magistritöö eesmärgiks on

  • Uurida õpetajate arusaama muutunud õpikäsitusest.
  • Tutvustada õpetajatele uut veebipõhist õppevahendit Avastusrada.
  • Hinnata õpetajate valmisolekut uue vahendi kasutuselevõtul.
  • Kaardistada õpetajate nägemus Avastusrajast kui õppevahendist ning selle erinevatest võimalustest muutunud õpikäsituse sissetoomisel õppeprotsessi.

Eesmärgist tulenevad järgmised uurimisküsimused:

  1. Kuidas õpetajad saavad aru muutunud õpikäsitlusest?
  2. Millise emotsiooni tekitab õpetajates uus veebipõhine õppevahend Avastusrada?
  3. Missugused ettepanekud on õpetajatel Avastusraja keskkonna parendamiseks?
  4. Milliseid võimalusi pakub õpetajate hinnangul Avastusrada muutunud õpikäsituse   sissetoomistel õppeprotsessi?

    Tegin ka skeemi, kus on näha eesmärkide ja uurimisküsimuste omavahelised seosed.

Probleemipüstituse skeem

Kuna pole leidnud veel ühist aega oma juhendajaga kohtumiseks, et kõike läbi arutada, siis võivad esialgsed mõtted muutuda.

Link kodutööle: https://magtooseminar.wordpress.com/2017/03/15/magistritoo-seminar-i-ulesanne-kolmandaks-kontaktpaevaks/

 

Magistritöö seminar 18.02 kodutöö

Ülevaade artiklitest, magistritööde reflektsioon.

Minu esimene semester Tallinna Ülikoolis viis mind mitmetes ülesannetes kokku veebirakendusega Avastusrada.ee.

„Elukestva õppe strateegia 2020” üheks eesmärgiks on kaasaegse digitehnoloogia kasutamine õppimisel ja õpetamisel. Samuti ei nähta täna enam õppeprotsessi ainult klassiruumis, vaid ka väljaspool seda. Veebikeskkond Avastusrada pakub võimaluse ühendada omavahel digivahendeid ning õuesõpet.

Olen uurinud Avastusraja kasutusvõimalusi kooli kontekstis „Inimese ja arvuti interaktsiooni” aines, olen liitunud ELU-projektiga „Nuhvel õpetab”, mis tegeleb sama keskkonna uurimisega ning kirjutan koos kursusekaaslasega Tobias Ley juhendamisel lõiku teadusartiklisse, mis käsitleb Avastusrada kui õuesõppe vahendit.

Kõige selle valguses on minu mõte kirjutada magistritöö samal teemal.

Magistritöö teoreetiline osa võiks anda ülevaate digitaalsest õppevarast õuesõppes (juhendajaga täpsustamata).

Sellest lähtuvalt otsisin järgmised teaduslikud artiklid: 

  1. Marko Peterson (2015). E-lahendused ja haridus. Loetud aadressil http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/e-lahendused-ja-haridus/

Artiklis analüüsitakse m-õpet üldisemalt, selle jõudmist õpetajateni ning kasutamist õuesõppes. Artikkel on küll lühike, kuid selles sisaldub palju huvitavaid mõtteid, mille üle tasub arutleda.

  1. Heather Toomey Zimmermann, Susan M. Land (2014). Facilitating Place-Based

Learning in Outdoor Informal environments with Mobile Computers. Loetud aadressil http://web.a.ebscohost.com.ezproxy.tlu.ee/ehost/detail/detail?vid=3&sid=b2a79c15-f9a3-4524-b8f3-9c9e2a8548f9%40sessionmgr4010&hid=4104&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d%3d#AN=92774754&db=a9h

Artikkel propageerib situatiivset õpikäsitlust ning kirjeldab, kuidas suunata teadmuse tekkimist ühendades tehnoloogia ja õuesõppe. Autorid on välja töötanud kolm suunda, kuidas toetada õppijat tema arengus. Arvan, et autorite teooriate üle tasub oma magistritöös arutleda.

  1. Susan M. Land, Heather Toomey Zimmermann (2015). Socio-technical dimensions of an outdoor mobile learning environment: a three-phase design-based researchinvestigation. Education Tech Research Dev (2015) 63:229–255 DOI 10.1007/s11423-015-9369-6

See artikkel on jätk eelmisele artiklile. See kirjeldab kolmefaasilist uuringut, milles katsetati õpikeskkonda (Tree Investigators). Õpikeskkond loodi, et toetada teaduse õppimist looduses kasutades mobiiltelefoni. Uuring viidi läbi perekondadega (lapsed ja vanemad). Uuringu eesmärgiks oli aru saada, kuidas sotsiaalsus ja tehnoloogia toetavad teadmuse tekkimist puude elutsüklist.

Selle artikli juures ei paku mulle huvi niivõrd see keskkond, mida uuriti, kuivõrd tulemused – kuidas õuesõpe koos tehnoloogia kasutamisega mõjutab õpitulemust ja motivatsiooni.

  1. Hsin-Chih Lai, Chun-Yen Chang, Wen-Shiane Li, Yu-Lin Fan and Ying-Tien Wu (2013). The implementation of mobile learning in outdoor education: Application of QR codes. British Journal of Educational Technology 44, 2, 57-62, doi:10.1111/j.1467-8535.2012.01343.x

Artiklis räägitakse pikemalt ühest võimalusest ühendada õuesõpe ja mobiiltelefon – QR-koodidest. Mis on QR-kood. Kuidas QR-koodi integreerida õpistsenaariumidesse ning kuidas õpistsenaariume integreerida õuesõppega. Ka oma magistritöö ühe lõiguna võiksin analüüsida QR-koodi kui ühte võimalikku rakendust õuesõppes.

  1. Aihui Peng, Håkan Sollervall (2014) Primary School Students’ Spatial orientation Strategies in an Outdoor Learning Activity supported by Mobile Technologies. International Journal of Education in Mathematics, Science and Technology 2, 4, 246-256

Mulle kui matemaatikaõpetajale pakub see artikkel huvi, kuna selles uuritakse algkooli õpilaste erinevust matemaatiliste probleemide lahendamisel. Artiklis uuritakse õpilaste võimet ruumis orienteeruda väljaspool klassiruumi.

  1. Ah-Fur Lai, Horng-Yih Lai, Wei-Hsiang Chuang and Zih-Heng Wu (2015). Developing a Mobile Learning Management System for Outdoors Nature Science Activities Based on 5E Learning Cycle. Loetud aadressil http://files.eric.ed.gov/fulltext/ED562473.pdf

Artiklis antakse ülevaade uuringust, mis on läbi viidud Taiwanis ja mille eesmärgiks oli ületada raskused m-õppe rakendamisel õuesõppe tegevustes. Uuriti kahte gruppi, kellest üks õppis traditsioonilises klassiruumis traditsioonilise pedagoogika abil ja teine väljaspool klassiruumi kasutades tehnoloogiat ning 5-etapilist õpisüsteemi. Oma magistritöös tooksin ma välja selle uuringu tulemused, mis näitavad selgesti väljaspool klassiruumi saavutatud õppetulemuste paremust.

  1. Süleyman Nihat Sad, Özlem Göktas, (2014), Preservice teachers’ perceptions about using mobile phones and laptops in education as mobile learning tools. British Journal of Educational Technology45, 4, 606-618, doi:10.1111/bjet.12064

Artikkel räägib m-õppest üldiselt ja selle tähtsusest tänases hariduselus. Artiklis kirjeldatakse uuringut, mis viid läbi õpetajate hulgas selgitamaks välja õpetajate suhtumist sülearvutisse ning mobiiltelefoni kui õppevahendisse.

  1. – 10. Siia lisanduvad veel 3 õppejõu poolt otsitud artiklit.

Ülevaade leitud magistritöödest

Magistritöid, mis haakuks nii õuesõppe kui ka mobiilse tehnoloogiaga, leidsin ainult ühe.

  1. Merlin Liiva, (2009). Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele. Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/2009_kevad/merlin_liiva_magistritoo.pdf

Töö on kirjutatud Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudis Mart Laanpere juhendamisel. Töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade õuesõppest ja mobiilsetest tehnoloogiatest. Teine peatükk räägib lähemalt GPS-õuesõppe metoodikat. Kolmas peatükk annab ülevaate Eesti m-õppe veebikogukondadest. Neljas peatükis kirjeldatakse m-õppe stardipaketi disaini ja arendust. Mind huvitavad rohkem selle töö esimesed kaks peatükki, millest saaksin lugeda õuesõppe ning tehnoloogiate kohta üldisemalt.

Järgmised magistritööd, mille leidsin, hõlmasid kas õuesõpet või m-õpet.

2. Ketlin Hiob (2011). M-õppe tundide kujundamine Riikliku Õppekava raames III kooliastmes Viljandi Gümnaasiumi näitel. Loetud aadressil www.cs.tlu.ee/teemad/get_file.php?id=125

Töö on kirjutatud Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudis Priit Tammets juhendamisel. Töö on jaotatud kolme ossa. Esimeses osas antakse ülevaade m-õppe teoreetilistest alustest. Teises osas kirjeldatakse uurimustöö metodoloogiat ning kolmandas osas on uuringu tulemused ja arutelu. Läbiv metoodika antud töös oli osalusdisain. Koostöös õpetajatega loodi 3 stsenaariumit igas aines. Hilisema tagasiside saamiseks viidi õpilastega läbi küsimustikud ning õpetajatega intervjuud. Mind huvitab antud töö teoreetiline osa. Uurimuslikus osas saaks antud töös analüüsida, kas stsenaariumeid saaks kasutada ka õuesõppes.

3. Maarja Vaher (2010) Õuesõppe rakendamise võimalusi teise kooliastme matemaatika tundides. Loetud aadressil aadressil https://www.tlu.ee/UserFiles/Haapsalu%20Kolledž/Lõputööd/Maarja_Vaher_2010.pdf

Magistritöö on kirjutatud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis. Juhendaja on Sirje Piht. Töö on jaotatud kolme ossa. Esimeses osas käsitletakse õuesõppe teoreetilist poolt. Teises osas antakse ülevaade tunnikavade ülesehitusest ja eesmärkidest. Töö meetodina kasutati tundide vaatlust. Kolmandas osas antigi ülevaade vaatlustulemustest. Oma töös saaksin tunnikavasid lugedes leida huvitavaid ülesandeid Avastusrajale. Võiks analüüsida, kas esitatud tunnikavades saaks kasutada ka m-õpet.

Link ülesandele: https://ullaweb.wordpress.com/2017/02/16/magistriseminar-18-02-kodutoo/