Category Archives: Digitaalne õppevara

4. ülesanne – Digitaalne õppevara nutiseadmetele

Neljandas ja viimases blogipostituses on teemaks nutiseadmete rakendused. See maailm on väga lai ja kiirelt muutuv. Äpp, mida ma kasutasin aasta tagasi võib täna olla juba kadunud või on selle asemele tekkinud hulk uusi ja paremaid.

Meie koolil puuduvad tahvelarvutid, mida saaks tunni kasutada, siis seetõttu on ainuvõimalik lahendus VOSK. Kuna see on otseselt seotud käesoleva teemaga, siis tahaks väga peatuda hetkeks VOSKi plussidel ja miinustel:

Head küljed on:

  • Õpilane tunneb oma seadet ise kõige paremini ja seega vajab tehnilist tuge harva;
  • Vanemate klasside õpilastel on seade üldjuhul alati olemas ja ka kaasas ja nad kasutavad seda hea meelega;
  • õpilased hoiavad oma isiklikku vara ilmselt hoolikamalt kui võõrast vara.

Probleeme tekitavad küljed:

  • Ei ole harv juhus, kui seadme aku on tühi ja ka laadijat pole;
  • Meie kooli vanemad klassid on 5.-6. klass. See on veel vanus, kus lapsevanem tahab kontrollida, mida laps seadmes teeb ning on peale pannud piirangud äppide tõmbamiseks;
  • Seadmed on erinevad ja minu väljavalitud rakendus ei pruugi ühilduda õpilase telefoniga. Selle punkti osas tegelikult sellel õppeaastal probleeme pole, kuna kõigil on Android telefon.

Meie kooli suureks probleemiks on ka kehv Wifi-ühendus. See on ka peamiseks ning väga arusaadavaks põhjuseks, miks õpetajad ei taha väga hästi uuendustega kaasa tulla. Minu enda viimane kogemusi oli, kui kõik õpilased said rakenduse avatud 10 minutit enne tunni lõppu. Probleemiga tegeletakse pidevalt, kuid rahuldava tulemuseni jõudmine võtab rohkem aega, kui õpetajatel kannatust jätkub.

Sellegipoolest üritan aeg-ajalt meie Wifiga rinda pista ja nutiseadmed kasutusele võtta. Olen proovinud ka katsetanud päris paljusid erinevaid äppe lihtsalt huvi pärast. Truuks olen jäänud ühtedele ja samadele, mis on ühel või teisel põhjusel meeldima hakanud. Pidevalt uute äppide kasutuselevõtt pole ka mõistlik põhjusel, et õpilaste seadmetesse pidevalt uute rakenduste allalaadimine kurnab nende seadme mälu ja nagu ma juba mainisin, peab iga uue rakenduse lisamiseks luba küsima.

Minu eelistused langevad sellistele rakendustele, mille sisu saan luua arvutis. Seda põhjusel, et veebis ja suurel ekraanil on seda mugavam teha ja arvutis loodava materjali puhul on võimalik ka ülesandeid lahendada arvutis juhul kui mõnel õpilasel ei õnnestu seda oma seadmes teha.

Mida olen eelnevalt kasutanud?

Kahoot – selle rakendusega on mul omad emotsioonid, mida kirjutasin lahti sügisese kursuse viimases blogipostituses. Kasutan seda rakendust harva, kuid vahel siiski.

Socrative – see rakendus meeldib mulle väga. Õpilane saab rahulikult mõelda ja enne vastuse saatmist vajadusel vastust parandada. Seda äppi saab edukalt kasutada tunnikontrollide tegemiseks.

Plickers – eriti hea kasutada ka nooremates klassides, kuna ei eelda õpilasel enda telefoni olemasolu. Kiire peastarvutamine tunni alguses Pilckersi kaartidega viib õpilased koheselt matemaatika lainele.

Padlet – kasutan seda äppi tihti rühmatööde tegemisel ja juhul kui saadan õpilased ülesandeid lahendama väljaspoole klassiruumi. Meeldib, et vastused jõuavad minuni koheselt ja kui õpilased tagasi tulevad, olen valmis kohe analüüsima hakkama.

Quizlet – see on äpp, mida olen tutvustanud keeleõpetajatele ja mida minu isiklikud lapsed kasutavad võõrkeele sõnade õppimiseks. Muudab tuima ja igava sõnade õppimise mängulisemaks ja ka tulemuslikumaks.

Matemaatikaõpetajana on sellest nimekirjast puudu Geogebra, mis on minu soovide nimekirjas juba pikemat aega, kuid ajapuudusel pole selle kasutuselevõtu ja õppimiseni veel jõudnud.

Uue keskkonnana pakkus mulle huvi Nearpod rakendus.

Selle rakendusega saab luua esitlust, mis sisaldab nii õpetavat sisu kui ka interaktiivseid tegevusi õpilastele. Esitlust kasutades saab läbi viia terve tunni, kus õpilased on aktiivselt kaasatud.

Sisse logimiseks saab kasutada Google või Facebooki kontot või luua oma konto.

Uue esitluse loomiseks vajutada Create.

Saab lisada oma slaidile sisu. Sisuna saab lisada .png,. pdf ja .ppt laiendiga faile. Saab ise slaidi sisu luua (tekst, pilt, video) valides ka sobiva kujunduse ja taustapildi.

Tasuta versioonis ei saa lisada sisu veebist.

Hästi tore on võimalus lisada oma slaidiseansile erinevaid interaktiivseid ülesandeid. Ülesannete valik on väga mitmekesine. Võimalus on valida poll-tüüpi küsimustik, test koos õigete ja valede vastustega, lünkade täitmise ülesanne, memoriin, joonistamisülesanne (kas tühjalt lehelt või olemasoleva skeemi täiendamine).

On võimalik teha ka koostööd erinevate õpilaste vahel. Tegu on Padleti tahvli sarnase slaidiga, kuhu õpetaja vaates tekivad kõikide õpilaste vastused.

Matemaatikaõpetajana on mul eriti hea meel võimaluse üle valida valemite sisestamiseks matemaatiliste tähiste vahel.

 

Tundub, et see keskkond täieneb pidevalt. Palju on erinevusi ja tekkinud uusi võimalusi võrreldes 2014 aastal Koolielu portaali üleslaetud õpetusega. Mõned uuendused on Beta märgendiga, teised „New!”.

Kui esitlus on valmis ja salvestatud, siis tuleb anda talle nimi ja määrata ära vanuseaste ning valdkond. Oma esitlust saab hiljem muuta või eelvaatena vaadata. Kui kõik sobib, siis saab hakata seda õpilastega kasutama. Selleks tuleb valida „Live lesson”.

Õpilased peavad sisenema oma seadmest (saab ka arvutist) keskkonda koodi abil.

Õpetaja vaates on kohe näha, mitu õpilast liitunud on.

Esitlust juhib õpetaja. Slaidid õpilase vaates muutuvad, kui õpetaja neid edasi liigutab. Õpilane ise seda teha ei saa.

Tagasiside vastustena tekib kohe õpetaja vaates. Vajutades Share nuppu, saab ka õpilaste vaatesse jagada kogu klassi vastuseid.

Minu arvates on see väga lahe äpp, mis kindlasti teeb tunni huvitavamaks ja aktiviseerib õpilasi tunnist osa võtma. Millegipärast ei õnnestunud mul oma telefonis Nearpod rakendust tööle saada. Avanes vaid valge ekraan. Kuigi automaatpööramine oli välja lülitatud, siiski paigutus pilt vertikaalselt. Edasi siit liikuda polnud võimalik.

Loodan, et tegu on lihtsa veaga, mis on võimalik kõrvaldada, sest mulle pakkus see äpp vägagi huvi. Õnneks saab nutivahendid vajadusel asendada arvutitega.

Link ülesandele: https://digioppevara.wordpress.com/2017/03/24/neljas-teema-digitaalne-oppevara-nutiseadmetele/

Advertisements

3. ülesanne – Veeb 2,0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks

Kui eelmises teemas puudus mul isiklik kogemus ja uurisin sisupakettide loomise keskkondi esimest korda, siis tänane teema on juba pisut tuttavam ja saan rääkida ka eelnevast kokkupuutest.

Lugemismaterjal on jagatud kolme suure rühma. Teen samuti ka oma blogipostitusega.

Veeb 2,0 sisuhaldusvahendid

Lugemismaterjalidest loen, et Veeb 2,0 sisuhaldusvahendid jagunevad kolmeks rühmaks:

  1. Ajaveebiplatvormid
  2. Vikiplatvormid
  3. Kodulehe sisuhaldussüsteemid

Nendest kolmest rühmast olen varasemalt kasutanud ajaveebi. WordPress.com keskkonnas on meie õpingutega seotud blogid ja olin seda keskkonda ka enne ülikooli tulekut juba natuke puutunud, lisades postitusi ühe spordiklubi kodulehele.

Eelmisel aastal, kui olin ka kirjanduse õpetaja, siis kasutasin 5.-6. klassi lastega kohustusliku kirjanduse analüüsimiseks blogisüsteemi Bloggerisse. Kuna meil koolil pole ühist Googli platvormi, siis lõin enda blogi oma Gmaili konto alla ja sama tegid ka õpilased. Mulle väga meeldis. Oli mugav töid kontrollida, sain kommentaare lisada ja õpilased ise said teiste töid lugeda. Sellise süsteemi juures häiris vahel ainult see, et ei saanud postituse sisse muudatusi teha. Vahel oleks tahtnud mingi lõigu punaseks värvida või kommentaari teksti sisse lisada. Kuid polegi mõistlik sellist funktsiooni blogis tahta, seega ei virise.

Hetkel oli meil koolis teemaks blogi loomine huvitavate tegemiste ja projektide tarvis. Blogger on selleks väga mugav ja hea, kuid pole tark seda luua enda isikliku konto alla. Kui mina peaks koolist lahkuma, siis lähen koos blogiga. Olen mõelnud luua täiesti uue konto koolile, mille alt saab siis luua blogi ja kasutada ka muid Googli võimalusi – Drive, Googlephotos jne. Siinkohal ootan kursusekaaslastest huvitavaid postitusi, millest saaksin võib-olla mingi uue  keskkonna või idee, kuidas olukorda lahendada. Või kinnitust, et koolile Google konto loomine ongi parim lahendus.

Olen ka oma kooli kodulehe administraator. Meie koduleht on loodud SilverStripe keskkonnas. See vist ei ole kõige tihemini esinev kodulehe loomise keskkond – enamus vaatab mind suurte silmadega, kui seda nimetan. Samas on see hästi lihtsa ülesehitusega ja kergesti õpitav ning arusaadav. Ise uurisin antud teema raames Weebly.com keskkonda ja üritasin sinna luua mingi lehekülje http://neemematemaatika.weebly.com/. Päris lahe oli seal ringi tuhnida. Kasutasin päris palju Weebly Help Centeri abi, milles on olemas hulk videosid. Eriti esimest korda alustades on neist suur abi. Üks erinevus teistest keskkondadest, mis vähemalt minul pidevalt kipub meelest minema, on see, et oma lehele materjali (text, embed code jne) lisamiseks peab nuppe hiirega vedama. Üldiselt päris arusaadav ja lihtne keskkond. Valisin oma lehekülje teemaks jällegi matemaatika (seekord 3. klass), mille õpetajana ma ise töötan. Kuid peaks ikka paremini läbi mõtlema kõigepealt, miks lehekülge luua (lastele materjalide leidmiseks, teistega jagamiseks, iseenda materjalide repositooriumina vms) ja siis koguda väärt materjali, mida tasub riputada.

Vikitarkvaradega on olemas varasem kokkupuude ainult tarbija rollis.

Veeb 2.0 vahendid interaktiivse meediasisu loomiseks

Interaktiivset meediasisu olen loonud eelnevalt erinevates keskkondades.

  • Esitluste loomiseks põhiliselt kasutanud Googleslides keskkonda;
  • videosid otsin Youtubest (ise pole midagi sellist loonud, mida sooviksin kõigile nädata);
  • harjutusi olen teinud Learningapps, Quizlet keskkonnas. Viimati koostasin kuldvillaku jeopardyapp keskkonnas;
  • küsimustikke Google Form keskkonnas;
  • jne.

Olen proovinud päris paljusid erinevaid keskkondi, kuid tavaliselt jään truuks ühtedele ja samadele kindlatele keskkondadele. Põhjus ilmselt väga lihtne – kui olen leidnud enda jaoks sobiva ja vajalikke võimalusi pakkuva keskkonna, mille kasutamine on selge ja ülesannete loomine läheb kiirelt, siis pole aega ega vajadust otsida lisaks. See kehtib siis, kui töötan õpetajana. Kui alustaksin tööd haridustehnoloogina, siis otsisksin ja uuriksin kindlasti pidevalt uusi keskkondi, et oskaksin pakkuda igale  õpetajale just talle sobivat varianti.

Otsin abi tavaliselt Koolielu lehelt töövahendite alt. Vahel luusin seal lihtsalt ringi, et mingit uut huvitavat ideed saada. Teinekord otsin abi mingi konkreetse materjali loomiseks. Hästi suur abi on abistavate videote olemasolust Koolielus.

Uue keskkonnana uurisin lugemismaterjalides nimetatud Easy Notecards keskkonda. Esialgu tundus see oma võimalustelt natuke sarnane Quizletile, kuid näiteks bingo-mängu variant on seal lisaks. Tundub huvitav ja katsetamistväärt.

Alati ei pea ise kõike nullist looma, sest väga palju on saadaval ja teiste loodud materjali. Olen ka neid tihti kasutanud. Kuid minu vajadused ei kattu alati looja vajadustega.

Mida rohkem ma õpin, seda mõistlikum tundub mulle kogu loodud materjali vistutamine või linkimine ühele lehele. Seda mõttetum tundub oma materjali otsimine erinevatest kohtadest. Seega võiksin juba alustatud Weebly lehte arendada ja sellest midagi tõeliselt vajalikku teha.

Veeb 2.0 keskkonnad õppematerjalide loomiseks

Selle punkti all olen eelnevalt pigem loonud materjale nutiseadmetele, mis pidi olema järgmine teema. Seega nendel pikemalt ei peatu.

Mul on olemas kasutaja Õpiveebi keskkonnas, kuid pole millegipärast hakanud seda aktiivselt kasutama. Päris põnev tundub Oppia keskkond. Selle katsetamiseni hetkel ei jõudnud, kuid jätan selle meelde tulevikuks.

Miks peaks üks õpetaja oma materjali üldse veebi üles panema?

Arvan, et selline küsimus tekib väga paljude õpetajate peas. See, et mul oleks kogu materjal ühes kohas ja kergesti leitav, ei ole piisav põhjendus. Saan ju ka oma isiklikus arvutis luua hästi organiseeritud kataloogisüsteemi.

Tegelikult on selline mõtteviis natuke ajast ja arust. Põhjused selleks võiks olla järgmised:

  • Pole mõistlik oma arvuti mälu kurnata, kui on võimalik hoida andmeid pilve peal.
  • Pääsen oma materjalidele ligi igast arvutist. Ei pea kõikjal käima oma arvuti kaasas.
  • Pilve peal on materjalid turvalisemalt kaitstud. Kui minu arvuti kõvakettaga peaks midagi juhtuma, siis võib kahju olla korvamatu. Eriti kui pole olnud väga usin varukoopiate tegemisel. Ja koopiaid peaks uuendama väga tihti, kuna uut materjali tekib igapäevaselt.
  • Interaktiivsete ülesannete ja slaidide linkide kopeerimine ja leidmine oma arvuti erinevates dokumentides on eriti tüütu. Kordi lihtsam on neid tunnis avada otse Internetist.

Kasutatud kirjandus

1. Põldoja, H. (2016). Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks.  Loetud aadressil: https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/

Link ülesandele: https://digioppevara.wordpress.com/2017/03/07/kolmas-teema-veeb-2-0-vahendid-digitaalse-oppevara-koostamiseks/

Ülesanne 2 – sisupakettide koostamise vahendid

Käesolev teema pakub mulle väga huvi. Õppematerjalide koostamine kuulub õpetajate igapäevatöö hulka ja on üks ajamahumaid töid tundide ettevalmistuses. Tulevase haridustehnoloogina huvitun ma kõigest, mis teeb õpetaja tööd lihtsamaks.

Varasem kogemus ja huvid

Senini puudub mul kokkupuude sisupakettide koostamise vahenditega. Olen loonud õppematerjale kontoritarkvaraga, mille miinused olid ära toodud lugemisvara esimeses lõigus. Olen katsetanud erinevaid veebipõhiseid õppematerjalide koostamise vahendeid (learningapps.com; kahoot, socrative) ning proovinud ka weebly keskkonnas kodulehte teha. Minu katsetused on suhteliselt juhuslikud. Proovin ära, saan selgeks, kuid pole ühelegi keskkonnale truuks jäänud. Tulevad uued asjad peale ja vanad keskkonnad ununevad.

Eriti pakub mulle huvi interaktiivse tahvli õppematerjalide koostamise vahendid. Meie koolis on igas klassis (4 klassiruumi) interaktiivne tahvel, kuid seda kasutatakse pigem projektorina. Sooviksin väga ise õppida ja ka oma kooli õpetajatele näidata ka muid võimalusi, kuidas olemasolevat tehnikat efektiivsemalt kasutada.

Valisin katsetamiseks Udutu.com keskkonna

Alustuseks kuulasin ja vaatasin läbi videomaterjali. Tänaseks oli veebikeskkonna kujundus natuke videos näidatust erinev, kuid mitte väga drastiliselt.

Katsetamiseks loodud õppematerjali loomise juures on alati kõige keerulisem sisu väljamõtlemine. Eesmärgiks pole tegeliku vajadusepõhise materjali loomine, vaid erinevate võimaluste katsetamine. Seetõttu tekib midagi, millel puudub tegelikult hariduslik väärtus. Valisin valdkonnaks enda õpetatava aine matemaatika ja lisasin materjali erinevaid teemasid II kooliastme ainekavast. Lihtsalt sobivuse ja olemasoleva materjali järgi otsustades. Materjali luues mõtlesin pigem nii, et õpilased teevad tööd iseseisvalt. Üritasin lisada võimalikult erinevaid ülesandeid. Luues materjali õpetajale uue osa selgitamiseks, saaks rohkem lisada tekstilist osa.

Toon välja Udutu.com keskkonna plussid ja miinused

Mis mulle meeldis?

  1. Keskkonna ülesehitus on lihtne ja arusaadav. Ekraani vasakusse serva tekib puu, kus on iga lehekülg ja ülesanne näha. Vajadusel saab väga kergesti vedamise teel lehekülgede järjekorda muuta.
  2. Salvestamise, kustutamise ja vaatamise nupud on nii lehe ülaservas kui ka allservas kergesti leitavad.
  3. Keskkond on veebipõhine ja ei eelda millegi arvutisse installeerimist ega töö eraldi salvestamist. Saab tööd jätkata ka teises arvutis.
  4. Võimalus luua erinevaid stsenaariume, kus õpilane saab liikuda vastavalt võimetele. Need, kes on teema paremini omandanud, saavad kiiremini edasi liikuda, teised jälle vajadusel korrata.

Mis häiris?

  1. Väga paljude ülesannete loomisel oli vaja pildimaterjali. Takerdusin mitmeid kordi ülesannete loomisel selle taha, et puudusid sobivad pildid. Võib-olla see häiris mind ka seetõttu, et valisin materjali loomisel valdkonnaks matemaatika. Ilmselt loodusõpetuse puhul on pildimaterjali lisamine rohkem õigustatud.
  2. Väga keeruline oli lisada materjalile juba valmis ülesandeid või videosid internetist. Seda sai teha lingina teksti sisse. Oleksin soovinud ülesande lehele vistutada, kuid interaktiivne lehekülg, kuhu seda ilmselt oleks pidanud saama teha, ei hakanudki toimima. Mina ülesannet nägin, kuid valmis versioonis see lahti ei tulnud.

Järeldused

Mulle väga meeldis proovida ja katsetada erinevaid võimalusi Udutu keskkonnas. Kuna pole varem sellisel viisil sisupakette loonud, siis oli see eriti põnev. Õpetajana hindasin ma eriliselt võimalust luua erinevaid stsenaariume – vale vastuse korral liigud lisaülesandele või saad uuesti proovida.

Selline õppematerjalide loomise võimalus on igati uhke, kuid ma mõistan õpetajaid, kes seda täna ei kasuta ega hakka ka kunagi tegema. Miks?

Selliselt loodud õppematerjali loomiseks kulub meeletu aeg. Anne Tiits on oma esimeses blogipostituse viimastes lõikudes väga ilmekalt ära toonud tänase õpetaja koormuse. See on ka tegelikkuses nii – õpetaja ütleb sügisel oma perele: „Kohtumiseni kevadel!”. Aega ei võta mitte niivõrd sisupaketi loomine keskkonnas, kuivõrd eeltöö, mis on vaja teha. Õpetaja peab läbi mõtlema kogu stsenaariumi ja looma sinna juurde kuuluvad ülesanded. Kogu pildi-  ning videomaterjal peab olema oma arvutis ja kõige parem kui see oleks enda loodud. Vähemalt Udutu keskkonnas ei olnud ülesande lehele võimalik lisada URLi. Seda sai teha lingina, kuid vistutada ei saanud. Interaktiivsele lehele lisatud ülesanded ei avanenud – leht jäigi Preview vaates laadima. Sellisena postitasin ka oma kodutöö. Võib-olla jätsin midagi olulist tegemata ja viga on hoopis minus mitte keskkonnas. Ei tea.

udutu-interaktiivne-leht

Kui mina valmistaksin sellisena oma tunde ette, siis kuluks mul iga 45-minutilise tunni ettevalmistamiseks üks vaba päev. Kõigepealt analüüsiksin klassi taset ja valiksin sobiva stsenaariumi. Mõtleksin välja erinevad ülesanded erinevatele tasemetele, looksin video ja pildimaterjali ning lõpuks paneksin selle kõik kokku. Kui kõrvutada omavahel valmistamise ja sooritamise aeg, siis oleks vahe kümnekordne, mis pole kindlasti mõistlik.

Lähenesin materjali loomisel oma praeguse töö seisukohalt (matemaatika kuni 6. klassile). Kui mõelda laiemalt, siis võib-olla vanemates klassides kasutades ümberpööratud klassiruumi põhimõtet saaks valmistada vähema vaevaga materjali koos üksikute ülesannetega, mille õpilane kodus läbi töötab ja tundi tulles saab tegeleda juba kinnistamisega. Samuti on võib-olla vähem ajakulukas õpetajale materjali loomine, kuna siis ei pea nii põhjalikult mõtlema stsenaariumile, vaid lood lihtsalt saidid segamini lihtsamate ülesannetega, mille järgi tundi läbi viia.

Nagu minu postitusest läbi kumab, siis kõige enam häiris mind ajakulu. Alustasin oma postituse kirjutamist enne katsetamist ja minu ootuseks oli leida midagi, mis teeb õpetaja töö lihtsamaks. Hetkel ma seda lahendust ei leidnud ja kindlasti ei õnnestu mul seda ka oma koolis juurutada. Ootan huviga loengut, kus loodetavasti minu tänane arvamus ümber lükatakse.

Kasutatud kirjandus

Põldoja, H. (2017) Sisupakettide koostamise vahendid. Loetud aadressil https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/sisupakettide-koostamise-vahendid/

Link Moodlisse: http://www.hanspoldoja.net/moodle/mod/scorm/view.php?id=325

Ülesanne 1. – Digitaalne õppevara ja selle levitamise vormid

Kui alustasin materjali lugemisega, siis oleks nagu sattunud iseenda eelmise õppeaasta 4. klassi eesti keele tundi.  Johannes Gutenberg on tuttav mees ja kirjasõna areng savitahvlist esimese aabitsani läbi arutatud. Tore äratundmine.

Ajaloost kohtasin mõndagi tuttavat sõna:

Basic – õpitud Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis, millest tänaseks ei mäleta suurt midagi, aga sel hetkel suutsin isegi eksami sooritada.

Juku – koolis kasutusel. Sellest toredast arvutist mäletan vaid ussimängu. Ei tea, kas põhjus on selles, et see oli lihtsalt niivõrd köitev. Tunni alguses tehti midagi asjalikku ja lõpus sai alati mängida. Ilmselt käisin mina kooli sel ajal kui õpetati Jukudega programmeerimist. Kontoritarkvaraga tutvusin ikka alles ülikooli õpingute ajal. Olin oma kursusekaaslastest sammuke ees, kuna õppisin lisaerialana informaatikat. Enamus ainetes käis töö siiski veel paberi ja pliiatsi abil.

Mäletan ka CD-ROM plaatidel jagatavat õpitarkvara. Selle probleem oli tõesti ühelt poolt ühilduvus erinevate operatsioonisüsteemidega ja teiselt poolt sisuline mittesobivus. Ainekavad on pidevas muutumises ja täna kirjutatud sisu ei pruugi enam paari aasta pärast sobida. Tänase mälupulga asemel olid flopikettad (kui ma nimetust õigesti mäletan). Need mahutasid väga vähe ja kippusid väga lihtsalt katki minema. Et oma tähtsamat infot kaitsa, pidi varukoopiaid pidevalt uuendama.

Veebis levitamine välistab kõik eelmainitud probleemid. Saab vajadusel uuendada ja on kõikjal kättesaadav.

Õpiobjekti mõiste on ajas muutunud. Lugedes esialgu eesti keeles paralleelselt kasutuselolevaid mõisteid, siis võiks igale poole võrdusmärgi vahele panna. Kuid kui mõelda SCORMi 6-le tunnusele, siis muutub õpiobjekti mõiste kitsamaks. Iga veebi üles riputatud õppematerjal kindlasti kõigile neile tunnustele ei vasta.

Väga hea näide ühest „hästi reisivast” ja korduvkasutatavast õpiobjektist tutvustati videos – retsept koos juhendiga , mida saab kasutada nii kodunduse, inglise keele, matemaatika kui ka inimeseõpetuse tunnis. Tänased veebipõhised õpiobjektid võimaldavad õppijal teha otsuseid, lahendada probleeme, õppida omas tempos ning rakendada õpitut reaalses elus.

Õpiobjektide levitamise vahendid.

Veeb on täis erinevate õpetajate materjale, kes on loonud nende levitamiseks eraldi veebilehed ja weebly või mõne muu domeeni abil. Need on väga tänuväärsed leheküljed töötavale õpetajale leidmaks vajalikku materjali, kuid igal loojal on oma loogika, kuidas oma lehekülge üles ehitada. Samuti on probleemiks, et iga valitud otsingusõnaga ei pruugi vajalik lehekülg  Google otsinguga välja tulla.

N: Vajan digitaalset õppematerjali homseks eesti keele tunniks 6. klassile  sõnaliikide kordamiseks. Kui panen otsingusõnaks lihtsalt „sõnaliigid”, siis saan linke Wikipeediast kuni Eesti Keele Instituudini. Kui lisan otsingusõnale „Sõnaliigid 6. Klass”, siis saan konkreetsema tulemuse, kuid siiski pean linke lahti klõpsama ja otsima. Ühesõnaga selline otsimine kulutab liigselt palju meie kallist aega ja tundub mõttetu. Mõnigi kord tundub lihtsam jääda ikkagi õpiku ja töövihiku versiooni juurde.

Et lihtsustada otsingut, siis on loodud repositooriumid, kus on kokku kogutud erinevad õppematerjalid, mida saab metaandmete järgi otsida. Ise olen aktiivselt kasutanud Koolielu ja Miksikest. Koolielust otsin lisaks õppematerjalile ka juhendeid erinevate äppide või rakenduste kasutamiseks. Vahel kipuvad Koolielu ülesannete lingid mitte töötama. Miksikesest leiab palju prinditavaid töölehti, mis tegelikult ei vasta tavaliselt minu vajadustele ning olen sunnitud neid ümber tegema. Ka ei ole Miksikese otsing kõige parem. Otsingule saan vastuseks rida linke, mida pean siis hakkama analüüsima ja avama, et sobiv leida.

Miks siis õpetajad ikkagi loovad pigem oma veebilehe, kui annavad oma materjali Kooliellu või mõnda muusse repositooriumisse ülespanemiseks? Kõige loogilisem seletus tundub mulle mugavus. Õpetaja loob oma lehe vastavalt oma vajadustele ja endale sobiva struktuuriga. Mulle tundub, et põhiline motivatsioon oma lehe loomise juures pole mitte oma materjali jagamine, vaid see, et kogu materjal oleks ühest kohast leitav ja kättesaadav. Järgmisel aastal sama asja õpetades leian kiirelt eelmisel aastal valmistatud materjali ja kasutan uuesti.

Teine põhjus on võib-olla see, et õpetajad ei mõtle suurelt. Ei mõelda sellele, et kui kõik õpetajad saadaksid enda hästi õnnestunud õppematerjali ühte ühisesse repositooriumisse, siis hoiaks see meie kõigi aega kokku. Head materjali luuakse iga päev. Enamus sellest jääb õpetajate kõvaketastele, paremal juhul isiklikule veebilehele ja väga väike osa jõuab kuskile andmebaasi.

Valitud repositooriumi tutvustus

Valisin tutvumiseks ja tutvustamiseks Facebookis oleva algklassiõpetajate kogukonna „Algklassikud”. Miks just selle? Avastasin selle lehe juba mõnda aega tagasi, kuid pole olnud aega sellega põhjalikult tutvuda, kuid samas tundub seal olevat huvitavat materjali.

Nagu ka nimi ütleb, siis on tegu pigem väiksemate klasside materjaliga. Pigem leiab sobivat I kooliastmele (1. – 3. klass), kuid vahel ka II kooliastmele (4.-6. klass).

Kui mõelda Facebooki peale üldiselt ja sellele, kuidas sealt infot leida, siis ei tundu just kõige parem mõte sinna mingit andmebaasi luua. Kuna selles keskkonnas puudub võimalus objekte metaandmete järgi otsida, siis leiab infot ainult ajas tagasikerimise teel. Ja kui pole pikka aega pilku peale visanud, siis on info leidmine peaaegu võimatu. See ei tundu just kõige mõistlikum lahendus.

Algklassikute kogukonnas see päris nii võimatu pole. On loodud kataloog Pinterest, milles on eraldi alamkataloogid teemade järgi. Mina kui matemaatikaõpetaja leian sealt eraldi kataloogid liitmise-lahutamise, korrutamise-jagamise, geomeetria ja kella kohta.  Edasine tegevus toimub küll kerimise teel. Segamini on ideed õuesõppeks, digitaalsed õppematerjalid ja prinditavad mängualused. Samas ei ole materjale nii palju, et poleks võimalik vajalikku üles leida (kui see seal olemas on).

Järgnevalt toon välja, mis on minu arvates taolises keskkonnas oleva repositooriumi positiivsed ja negatiivsed küljed.

Plussid:

  • Aktiivsele Facebooki kasutajale tuleb huvitav info ise kätte. Kui midagi uut postitatakse, siis näen seda oma seinal ilma otsimata.
  • Leitavad materjalid on väga mitmekesised – digitaalsest kuni prinditava mänguni.
  • Keskkonnast leiab lisaks valmis materjalidele ja lihtsalt huvitavaid ideid ja õpetamise viise, mida oma tunnis kasutada. Algklassiõpetajad saavad ideid isegi klassi kaunistamiseks.
  • Algklassikud postitavad aeg-ajalt ka toredaid nalju, pilte ja ütlemisi õpetajaameti kohta. Selliste postituste lugemine teeb lihtsalt tuju paremaks.
  • Küsimuste puhul saab koheselt küsida ja tagasiside tuleb väga kiirelt.

Miinused:

  • Pole võimalik otsida metaandmete järgi. Vajaliku info leidmiseks peab tegema mitmeid hiireklõpse ja aega läheb rohkem.
  • Mobiilis otsides Printerest kataloogi ei leia (vähemalt mina ei leidnud). Seetõttu jäävad osad mobiiliäppidena pakutavad digitaalsed materjalid kättesaamatuks.
  • Mõned vahvad mängud tasulised (1 euro).

Arvan, et muude ametlike repositooriumite kõrval on selline natuke vabam ja pisut teistsuguse õppematerjalide keskkond väga tervitatav ja tore.

Link ülesandele: https://digioppevara.wordpress.com/2017/02/06/esimene-teema-digitaalne-oppevara-ja-selle-levitamise-platvormid/